Limpast

Täna küsis Kuku mult kommentaari teemal lapsed ja reklaam. Põhjus selles, et lapsed hindasid aasta parimaks raamatuks Andrus Kivirähki kirjutatud Limpa lood, mis valmisid Tartu Õlletehase limonaadi reklaamikampaania osana.

Arvasin järgmist:
1) Üks punkt, millest lähtudes hinnangut anda, võiks olla see, kui palju on lugudes otsest tootepromo. Kui vähe ja delikaatselt, võiks ju piirduda sellega, et tore kui Tartu Õlletehas toetab kirjanikku ja lastekultuuri ning sündis tore raamat, mis lapsi lugema suunab ja neile meeldib.
2) Aga ikkagi võiks analüüsiga edasi minna, eriti sel juhul, kui lugudes on tootepromo palju. Võiks küsida, kas see on oluline, kust meie laste mõttemaailma tegelased tulevad? Kas sel on vahet, kas enne oli raamat ja siis kampaania (Winnie Puhh) või vastupidi, nagu Limpa puhul? Ning kuidas mõjutab see laste mõttemaailma ja käitumismallide kujunemist, kui lugu seostub reaalse toote tarbimisega? Lapsed on turunduses suhteliselt äsja avastatud sihtgrupp, nii et selgeid ja üheseid vastuseid neile küsimustele veel pole. Küll aga saab igaüks meist, täiskasvanuist, lapsevanemaist (sh ka Tartu Õlletehase turundusinimesed, juhid, kirjanik), kes me oleme kasvanud lugedes nt Dumas' musketäride lugusid ja saanud neist kaasa põhimõtte, et sõpra tuleb hädas aidata, esitada endale küsimuse, kuidas meeldiks meile see, kui meie laps arvab, et aidata tuleb ainult neid sõpru, kes joovad Limpa limonaadi või kes ei võta mereröövli mängu kaasa seda last, kes ei joo Limpat? Või üldisemalt, kui suure osa tahame me lapsevanematena kulutada oma lastega veedatud ajast sellele, et selgitada neile reklaam-, tarbimis- ja rahamaailma reegleid ja telgitaguseid? Äkki oleks siin abi reklaami regulatsioonist ja rohkem aega jääks niisama mängimiseks? (Muide, ma ei arva, et väide, et lapsed näevad reklaami niikuinii kõikjal, oleks argument reklaami reguleerimise vastu. Vastupidi. Piirangud, näiteks igasuguse reklaami keelamine kuni 14-aastastele lastele, vähendaks kindlasti vanemate selgitustöö koormat ning jätaks rohkem aega puhkamiseks ja mängimiseks.)