Valimisreklaamist

Mind hakkas huvitama, et kuidas mujal valimisreklaamiga lood on ja leidsin sellise info:

Enamikus Lääne-Euroopa maades on tasuline poliitreklaam keelatud – Saksamaal, Prantsusmaal, Iirimaal, Rootsis, Suurbritannias, Maltal, Norras, Taanis jne. Keeldu põhjendatakse sellega, et muidu saaksid rikkad ja heal järjel parteid lubada endale märksa rohkem reklaami kui uued või vähemusparteid. Kuid enamasti saavad kõik parteid eeteriaega avalik-õiguslikus ringhäälingus, vahel ka lühema reklaami kujul. Otsesed tootmiskulud kaetakse kas riigi eelarvest või maksab need partei ise. Saksamaal on ka erakanalid kohustatud näitama lühikesi valimisreklaame ning nad võivad küsida selle eest tasu. Kuid – tasu arvestamise aluseks ei tohi olla reklaamiaja tariifid. Kõige suurem küsitav tasu võib olla 35% 1 sekundi reklaamiaja tavahinnast.

Tasulise poliitreklaami vallas on Lääne-Euroopas ainult paar erandit. Itaalias võivad kohalikud erakanalid müüa parteidele tavahinnast 50%ga reklaamiaega, kuid ainult pärast seda, kui nad on andnud parteidele tasuta saateaega. Kreekas saavad parteid tasuta eetriaega teles, kuid võivad veel lisaks aega osta. Ida- ja Kesk-Euroopast on aga tulemas teine mõtteviis, et poliitreklaam on olemuslik osa sõnavabadusest ja info saamise vabadusest.

Euroopa Nõukogu pole võtnud ühest seisukohta, kas tasulist poliitreklaami aktsepteerida või mitte, ning on piirdunud lihtsalt soovitusega, et kui riigis on tasuline poliitreklaam lubatud, siis peaks see vastama mõnele miinimumnõudele:

“Liikmesriikides, kus poliitilistel parteidel ja kandidaatidel lubatakse osta reklaampinda valimisreklaamiks, tuleb regulatiivorganitel garanteerida, et

- reklaampinna ostmine on võimalik kõigil parteidel ning samadel tingimustel ja samade tariifidega;
- avalikkus on teadlik, et tegu on tasulise poliitreklaamiga.

Liikmesriigid võiksid kaaluda seadusesätte kehtestamist, mis piirab poliitreklaami pinda, mida partei või kandidaat võib osta.“

Allikas: EPRA 2002 aasta konverentsi ettekanne poliitreklaamist