Eestlane sarnaneb enam hispaanlasega kui soomlase või lätlasega?

Nii jah väidetakse EMORi uudises:

„Avatus muutustele, paindlik kohanemine olukordadega ja enesekeskne ellusuhtumine on eestlaste ja hispaanlaste puhul ühised nimetajad. Mõlema riigi elanikud väärtustavad enesearengut läbi kogemuste. Lisaks minakesksele mõtteviisile on tähtsad isiklikud kasud, suhteliselt lühiperspektiivis mõtlemine ja optimistlik ellusuhtumine. (Merit: ai valus, see viimane kõlab nagu viisakas väljenduses "ennastäis lõbus loll":-) Paindlikkus väljendub uskumuses, et "igaüks on oma õnne sepp". Parimate võimaluste leidmisel pigem lähtutakse oma loodud reeglitest, mitte toetutakse olemasolevatele. Hierarhilised suhted ei sobi. Tõsi, eestlaste ja hispaanlaste mõttemaailma väline avaldumisvorm kõnes ja žestides on erinev: nimetagem seda siis temperamendi küsimuseks. (Merit: No Anti Liiv on seda kujundlikumalt öelnud: "May your face be as ice - in any situation")

Prantsusmaa, Läti ja Leedu on sarnased oma avatuselt ja enesekeskselt maailmavaatelt, kuid erinevalt Eestist ja Hispaaniast, on nad olukordades kohandumisel korrastatuse ja kindluse otsijad. Selle saavutamisel on abiks üldtunnustatud reeglid, normid ja ka kindlakäeline juht.

Soome on eestlastest lähedasem pigem Saksamaa elanikele. Mõlemale on iseloomulik alalhoidlikkus ning äraproovitu eelistamine. Väärtusteks teistega arvestamine ja aitamine, moraal ja eetika. Mõeldakse oma tegude võimalikele tulevikumõjudele. Olukordadega kohandumises on Soome elanikud paindliku ellusuhtumisega, sakslased aga hoopis korrastatuse ja struktuurse maailmapildi poole püüdlejad. (Merit: mulle soomlased meeldivad. Raske isegi sõnastada, miks, aga neis on mingi rahu ja eneseväärikus, mis mulle väga meeldivad ja mida eestlaste juures nii sageli ei kohta)

Balti riikide elanike ühisjooneks on Euroopa keskmisest materialistlikum ellusuhtumine ja avatus uuetele olukordadele. Ka väikestele ühiskondadele iseloomulik ühtekuuluvustunne, mis väärtustab regionaalseid ja kultuurilisi iseärasusi, kohalikke sündmusi ja häid suhteid lähiümbrusega. See ei ole kapseldumine, sest peetakse oluliseks senisest enamat avatust maailmas toimuvale. Valmisolek minna elama teistesse riikidesse, sulanduda teistesse kultuuridesse on aga oluliselt madalam, kui Euroopas.

Eestlasi iseloomustab partnerlusele orienteeritud koostöö, mittehierarhiliste suhete ja paljudesse koostöövõrgustikesse kuulumise soov. Materialistlike väärtuste kõrval on oluline vaimne areng kui võimalus oma elu rikastada, oma tunnetuse, loovuse ja kujutlusvõime arendamine. (Merit: vat sellistel puhkudel tekib mul alati kahtlus, et milline küsimus küsiti - näiteks "Kas enese vaimne arendamine on teile oluline?", "Kas sooviksite võimalusel oma tunnetust, loovust ja kujutlusvõimet arendada?" Ei tea mitu inimest vastaks sellele "ei"?)

Läti elanikud pööravad tähelepanu oma välimusele, kui enda isiksuse väljenduse võimalusele ning on valmis selle nimel muudest mugavustest loobuma. Suhetes on tunda rohkem konkurentsi, mis ergutab. Hierarhilised suhted on aktsepteeritud, sest need tagavad struktuuri, korra ning kindlustunde.

Leedu elanikud tähtsustavad ühtsustunnet ühiskonna ja pere tasandil. Hinnatud on võime saada hakkama keerukate ja ettearvamatute olukordadega. Viimastes on erinevad arvamusliidrid vajadusel pidepunktiks selguse ja korra loomisel.

Seega erinevused Balti riikide elanike mentaalsuses on suuremad, kui esmakülastusel võiks eeldada.“

Uuringuinfo põhineb TNS Emori poolt RISC Internationali uuringumetoodikal 2004. aastal korraldatud uuringust. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanuses 15-74. aastat. Võrdlus Euroopa riikidega toetub RISC International andmebaasile.