PR-mehe 10 käsku

Peeter Marvet saatis mulle kaks head linki ja ühelt neist leidsin ma Steve Rubeli, USA PR-mehe kirja pandud 10 käsku PR-mehele:

Sõda on lõppenud. Inimesed on suurkorporatsiooni maatasa teinud (ja mõtleb selle all Skype'i tulekut). Inimesed ütlevad interneti kaudu ettevõtetele, milliseid tooteid toota, või maailmale, mida sõnad tähendavad (Wikipedia).

Mis on selle tähendus PR-meestele?

1) Sina pead kuulama – kasuta iga võimalust kuulamiseks, mida avalikkusel öelda on ja edasta see õigesse kohta.
2) Sina pead meeles pidama, et kõik olendid, nii suured kui väiksed, on pühad - pole vahet, kas sinuga võtab ühendust riigi suurim ajaleht või üksikisikust blogija – neil mõlemal on võim. Suhtu neisse täie tõsidusega.
3) Sina pead oma tarbijat austama – tee projekte, mis ülistavad su tarbijaid ja nemad ülistavad sind vastu.
4) Sina ei tohi mitte võlts olla – ole aus ja ehe; ära varja end tegelaskujude ja võltsidentiteetide taha.
5) Sina pead oma tarbijat himustama – ära ründa oma fänne. Sa peletad nad eemale.
6) Sina pead olema aus ja koostööaldis – kaasa oma tarbijad PR töösse. Kutsu neid osalema edukate ideede loomisel ja lase neil hakata oma ürituse eestkõnelejateks.
7) Sina pead blogimisse väga hästi suhtuma – blogimine pole mingi moenarrus – blogimine on tulnud, et jääda. Osale selles.
8) Sina pead kantseliidi maha jätma – inimesed tahavad kuulda inimhäält ja -kõnet. Ära peida end kantseliidi taha. Muidu kostud varsti täiesti nagu ajast ja arust.
9) Sina pead tõtt ja ainult tõtt rääkima – kui sa tõde ei räägi, tuleb see niikuinii välja.
10) Sina pead 360 kraadi raadiuses mõtlema – ära mõtle ainult sellele, mida sina saad tarbija jaoks teha, vaid ka sellele, mida tema saaks sinu heaks teha.
11) Ja sina ei pea mitte arvama, et sina oled päike, kes inimest soojendab; kuu, kes ta ööune rahutuks teeb; aju, kes tema eest häid mõtteid loob...

Eh, selle viimase müristasin ma juba ise otsa:-) Ja meenus, et Ameerika on maailma kõige usklikum (kristlikum, protestantlikum) riik. Kui aus olla, siis selline jutlustamisstiil mu lemmik just pole, veidi õõvastav. Võib-olla ollakse seal sellise stiiliga harjunumad, samas võetakse seda ka tõsisemalt. Ja kui tõesti nii oleks, et PR ja reklaamimehed räägivad sinuga nö südamest-südamesse, sügavalt silma vaadates ja kätt hoides, või teisisõnu, kui reklaamid oleksid kogu aeg väga head, siis ei saakski ju rahulikult filmi vaadata. Nii et see on kahe otsaga asi, teiselt poolt on ju väga hea, kui reklaamid ja kampaaniad mingilgi moel ei kõneta ega kaasa haara, siis ei raiska neile ajukübetki ja saab rahulikult käia köögis võileiba tegemas. See pole ka mitte uus idee reklaamiuurijate seas, et tegelikult vajavadki reklaami ettevõtjad ja reklaamitegijad - mitte tarbijad. Esimestele on vaja kindlust, et nad teevad kõik oma toote edukaks müümiseks, teistel on vaja raha teenida. Ja kui see suhe töötab hästi, kui reklaamitegijad suudavad ära seletada kõik möödapanekud, kui toode on enamvähem hea ja müüks niikuinii, siis ongi turundus- ja reklaamimeestel oma maailm, milles omi asju ajada, nii et tarbijasse see kõik eriti ei puutu.